KUNST on midagi palju enamat kui lihtsalt pilt seinal. See on miski, mis on müstiliselt sügav ning mitmekülgne, sellel on hing, iseloom ning oma salapära. See miski, mis püüab su tähelepanu ning räägib sulle lugusid, teinekord väga sügavaid. 

Piltidel, mida me igapäevaselt näeme, on meile väga suur mõju. Olenevalt piirkonnast, kus me elame, võime näha päeva jooksul tuhandeid ja tuhandeid pilte, ilma et me neid fikseeriksime. Räägitakse, et pildid, mida me koju ja enda ümber valime, aitavad meil iseennast paremini tundma õppida ja mingeid probleeme lahti harutada. Meie asi on peatuda, neisse süveneda ning kuulata, mida nad meile sel hetkel räägivad. Soome kunstiterapeut Krista Launonen on väga ilmekalt seda protsessi kirjeldanud: "Kunsti abil ulatume puudutama neid kihte, mille kohta on sõnu algul raske leida. Kunst on võti, mis aitab avada sõnalise kirstu, annab kõigepealt võimaluse mingi tunne üles leida ja ära tunda ning selle kaudu seda ka sõnastada ja analüüsida." Sest juhtub tihti nii, et kui meile mingi pilt väga meeldib, ei suuda me kohe ära seletada, miks. Oleks ju huvitav teada, et mida see meie alateadvuses kõnetab ja mida läbi selle meile rääkida tahab 🙂 Igaühel on oma lugu.

KUNST on minu kirg. Ma ei suuda ära imestada kui võimas on luua oma kätega midagi ning läbi selle avastada ennast, saada oma emotsioonidega kontakti ning läbi valminud töö pakkuda seda avastamist ka teistele. Ja need värvid!!! Midagi, ilma milleta ma enam elada ei oskaks. Justkui lõputud vestlused sellega, mida füüsilised silmad ei näe kuid samas kõnelevad nii palju.