Läksin puhkusele ja võtsin oma kunsti-vidinad kaasa. Ootasin seda õiget hetke ja insiratsiooni, et siis midagi täiega ägedat luua. Mitte ühte kriipsu ma sel ajal ei teinud... 👀
Ostsin imeilusa märkmiku ja ootasin seda õiget inspiratsiooni-tuhinat. Seda ei tulnud.. 🙍🏼♀️
Ostsin veel erinevaid ägedaid kunsti-vidinaid, mis mind inspireeriksid...
Hakkasin erinevaid andekaid kunstnikke jälgima ning kulutasin tunde ja päevi kellegi teise loomingu vaatamiseks. Ise ma endiselt ei loonud midagi..
Läksin raamatupoodi ja ostsin mõned uued põnevad raamatud 📚 Lugesin neid, kunsti endiselt ei teinud. "Äkki see pole siiski minu aeg veel.. mul ikka veel pole seda õiget tuhinat peal.. äkki ma peaksin veel ootama.. võib-olla oleks mõistlik metsa jalutama minna... äkki kunst polegi minu jaoks.. " 😢
Jäädes seda õiget insiratsiooni-tuhinat ootama, võidki ootama jääda. Kõige oliulisem on lihtsalt alustada. Tee otsus, et alustad ja siis teedki seda! 💪 Just nii lihtne see ongi! Ja ole endaga sel ajal hell, ära pane oma loomingule mingeid ootusi, lihtsalt alusta ja tee midagi, kas või mõned suvalised jooned paberil. Anna asjadele võimalus esile tulla. Alustuseks võid näiteks mõelda oma lemmikvärvi peale, siis võtta pliiatsi ja sellega midagi varasemalt tehtud joontele lisaks teha. ✏️ Lisa veel mõned kujundid, mis selle tegevuse käigus pähe tulevad, tuju härgi vaheta värvi. Pööra tähelepanu sellele, mis häält pliiats teeb kui seda paberil liigutad, jälgi ja tunneta seda. Mis tunded ja mõtted sinus sel ajal esile kerkivad? Ole kohal ja jälgi. Sulle võib tunduda, et see on tühine kritseldamine, kuid tegelikkuses on see midagi palju sügavamat. Ja arvestades fakti, et sa hakkasid midagi tegema, on see väga suur asi!👌
Tihti kõige raskem ongi alustamine. Lisaks on paljudel kooli ajast küljes erinevad traumad, mis hoiavad meie loomingut tagasi. "Aga kui ma 9-klassis olin, siis õpetaja ütles mulle, et ma ei oska ju seda üldse teha...", "Need värvid pole ilusad!", "Ma ei oska sirget joont teha.." ... see loetelu on lõputu. Mul on nii kahju, et meie seas on nii palju nö katki tehtud inimesi, kellelt on võetud julgus ja enesekindlus midagi oma kätega teha. Hirm ebaõnnestuda ning kartus olla mitte piisav, lämmatab kogu loomingu. Õnneks on olemas palju erinevaid tehnikaid, kuidas nendest takistustest lahti saada. Üks neist ongi lihtsalt toorelt ilma ootusteta millegi alustamine. Öeldakse ju ikka, et esimene samm ongi kõige raskem. Edasi lähevad asjad juba oma soodu, tekib usaldus ning kunagi haiget saanud kohad hakkavad paranema, tekib taas usaldus ning julgetakse avastada ja teha seda päris om asja. Ja kui endal jääb oskusi ja tedamisi väheks, siis ma aitan :)
